Ja ma teen seda jälle

Kell on kohe üks. Olen tööl. Mu pea lõhub hirmsasti. Mu silmad on küll lahti aga nad ei seleta midagi...vaagun une ja ärkveloleku piiril.
Ma jäin tööle kaks ja pool tundi hiljaks...ja ma pole endiselt kaineks saanud. Aga eile oli tore...
Hetkedel, millal ma ei mõtle (nagu pregu) julgen ma öelda, et vahel võib sellist piina välja kannatada...
(Keegi kusagil kaugel hüüab tasa-tasa, et see, mida kirja panen on totrus..aga ma ei kuule, olen väsinud ja võin veel sada vabandust välja mõelda, miks ignoreerida)

Naudingud, kannatused - igavene ring.

Ja ma teen seda jälle.

Elagu vooruslik elu!