T2nane hommik algas m6ned tunnid peale keskp2eva. Hommikusóók ja matused.
Kaks p2eva tagasi, kui majaomanik oli 2ra s6itnud ja meid n2dalaks perenaisteks j2tnud, ei n2inud ma kanu toites kukke. Nende aedik on ypris v2ike, selleks, et linnukest mitte m2rgata ja pealegi oli kukk k6ige s6bralikum, keda ma siia maani n2inud olin - tuli alati uudistama. Tagasi majja j6udes arutasime Mari-Liisiga v6imalike varjante, miks ma kukke ei kohanud.
Eile l2ksime selgitus retkele ja leidsime kuke aga tema elul6nd oli katkenud.
(Nyyd saime v2hemasti v2lisada teooria, et UFO-d olid tulnud ja ta endaga viinud.)
Peale hommikusóóki valmistusime matusteks. Valisime matmispaiga, Mari-Liis oli hauakaevaja ja mina transportisin surnukeha.
Kuigi meie tutvus oli ypris lyhike olnud, olid matused 2raytlemata sydamlikud. Lihtsad.
Elu tuletab oma kaaslast meelde...
No comments:
Post a Comment